Heleene raamatujutud

 Minu kuuendaks jaanuarikuu raamatuks osutus "Hingede sild", autoriks Victoria Schwab. Olen eelnevalt läbi lugenud ka "Kummituste linn" ja "Luude tunnel", esimene osa viis meid seiklema Edinburghi ja teine osa Pariisi. Need raamatud on pigem suunatud noorematele, aga alati on raamatud olnud täis põnevaid seiklusi.  See raamatusari räägib kaheteistaastasest tüdrukust nimega Cassidy Blake, kes näeb kummitusi ja suudab astuda läbi Loori, Loor eraldab surnute ja elavate maailma. Cassidy sai selle võime siis, kui kummituspoiss Jacob, ja nüüd tema parim sõber, päästis tüdruku uppumast. Cassidy vanemad filmivad saateid kummitavatest paikadest üle maailma.  "Hingede sild" raamatus satub Cass New Orleansi, mis on täis vana maagiat ja kus pesitsevad salaseltsid ja ei puudu ka ennustamisseansid. Kõige suurem üllatus New Orleansis on vaenlane, keda tüdruk ei osanud oodata: surma enda emissar. Kuid kas Cass on ikka selleks väljakutseks valmis ja kui palju pea...

 Nägin üks päev Rahva Raamatu lehel, et Reeli Reinausil on välja tulnud uus raamat ja kuna Reeli Reinaus on üks mu lemmikumaid Eesti kirjanikke, siis pidin kohe tema raamatu ka endale soetama. Mulle meeldib tema raamatutes kogu see müstiline maailm ja ootasin ka sellelt raamatult midagi sama põnevat.  Kui Gerda kohtab peol sümpaatset poissi Sixtenit, ei oska ta arvatagi, kuidas tüdruku elu seejärel muutub. Sixteni 18.sünnipäeval juhtub aga midagi, mis muudab kogu ta elu. Loos on ka teine poiss Stefan, kellel ei ole elus mitte midagi peale oma parima sõbra ja tüdruku, keda ta armastab. Ja pea kõigil selles loos on tume saladus ning vähe lootust abile.  Raamatus tuleb juttu kahtlasest sektist, ohverdustest, surnud loomadest ja ka noorte armumisest. Samuti tuleb ühel hetkel mängu ka nõiatüdruk Vika. Alguses ei läinud üldse vedama, kuid mida edasi ma lugesin, seda põnevamaks lugu läks. Peatükid olid lühikesed, kuid samas kaasahaaravad ja pidevalt oli küsimus, et kuidas see lu...

 Kuna ma juba Colleen Hooveri lainel olen, siis lugesin läbi ka "Pihtimused". Olin selle raamatu tutvustust lugenud, aga ma ei osanud üldse oodata, mis seal raamatus võiks juhtuda.  Auburn Reed on otsustanud oma segipaisatud elu uuesti üles ehitada ega tohi endale lubada mitte ühtegi eksimust. Auburn otsib tööd ja kui ta tol hetkel astub ühte Dallase kunstiateljeesse. ei oska ta oodata, et Owen Gentry ta jalust niidab.  Auburn võtab selle riski, kuid avastab peagi,  et Owen varjab suurt saladust. Mehe minevikukoorem ähvardab hävitada kõik, mida Auburn kõige rohkem armastab ning ainus viis saada oma elu tagasi õigele rajale on see, kui ta Oweni oma elust välja lõikab. Kuid viimane, mida Owen soovib, on Auburnist ilma jäämine.  Lugesin GoodReadsis ka teiste arvamust selle raamatu kohta ja ma üllatusin, sest nii paljudele see ei meeldinud. Minule küll nii meeldis, nii ilusasti kirja pandud lugu. Auburni ja Oweni lugu läks mulle hinge, mõlemad ohverdasid nii palju o...

Elas kord üks tüdruk, kes armastas raamatuid, kuid tal ei olnud sõpru, kellega nendest rääkida. Ja ühel päeval scrollis see tüdruk instagramis ja tal tuli mõttevälgatus: mis oleks, kui liituks ka bookstagramiga ?  Ja nii sündiski minu väike instagrami konto, 15. oktoober 2018. Juba eelnevalt olin jälginud mõnda Eesti bookstagrammerit, nagu näiteks @fangirlshideout ja @kikael. Nemad olid kindlasti ühed, kes inspireerisid mind kasutajat tegema. Ja kuna alguses mainitud, siis ei ole mul päriselus sõbrannasi, kes loeks ka raamatuid.  Lugeda armastasin juba lapsena, viie/kuue aastasena oli mul lugemine juba soravalt selge. Ema ja vanaema on mul ka lugejad ning vanavanaema ka oli suur lugeja, küllap sealt olengi oma lugemispisiku saanud. Koolis olin pigem selline, kes oli omaette hoidev ja luges nurgas raamatuid, isegi lärmaka vahetunni ajal. Lugedes saan ennast välja lülitada ja fantaasia maailma põgeneda, see on minu jaoks rahustav. Ja samamoodi ka kirjutamine. Lugusid kirjutan nü...

 Kirjastus Pegasus saatis mulle hiljuti kaks Colleen Hooveri raamatut, "Pihtimused" ja "Mõrad südameluus". Alustasin siis "Mõrad südameluus" lugemisega, sest sõbranna on seda mulle kogu aeg kiitnud.  Omapäi kasvanud Beyah pärineb vaesest perekonnast, Samson jõukast kodust. Naabritena suve koos veetes avastavad nad, et kui see asjaolu kõrvale jätta, on neil paljutki ühist. Nende kahe vahel tekib pea hetkega tõmme ja side aina tugevneb, aga kuna suve lõpus peavad Beyah ja Samson jätkama elu teises riigi otsas, leiavad nad, et õigem on püsida suveromaanile kohaselt madalas ees.  Neil pole aimugi, et tulemas on äge põhjahoovus, mis viib mõlema südamed otseteed avamerele...  Minu meelest sobib see raamat täpselt selliseks suvelugemiseks (näiteks rannas lugemiseks), kuna tegemist on siiski suveromaaniga. Olin eelnevalt lugenud ainult selle raamatu kirjeldust ja kuulnud sõbranna kiitusi, aga rohkem ei teadnud ma midagi raamatu kohta. Arvan, et see raamat on igati...

Lugemine on kuidagi kiiresti läinud see kuu ja nii kui lõpetasin "Emily raamatuklubi", võtsin kätte teise Ketlin Priilinna raamatu "Ta ei teinud seda". Seda soovitas mulle instagramis @aanelust, seega aitäh soovituse eest!  Kui viieteistaastane Patricia katuselt surnuks kukub, peavad kõik seda enesetapuks. Tüdrukut ju kiusati koolis. Aga kas tõesti viisid ta nii kaugele õelad klassikaaslased või on juhtunu taga hoopis midagi muud? Patricia kooliõde Lilli on kindel, et see tüdruk ei oleks küll ise katuselt alla hüpanud. Ta on veendunud, et Patricia tahtis elada. Mis siis juhtus? Just selles otsustab Lilli oma sõprade abiga selgusele jõuda, püüdes samal ajal toime tulla isiklike probleemide ja esimese ebatraditsioonilise armumisega, mida kõik mitte kohe mõista ei suuda.  Selle raamatu lugemise lõpetasin ühe päevaga, tempokas ja hoiab lugejat raamatu küljes kinni. Alguses arvasin tõesti, et tüdruk tegi enesetapu kiusajate tõttu, kuid sellist lõppu ma jälle oodata ei os...

Teine raamat, mis ma sellel aastal kätte võtsin, oli Ketlin Priilinna "Emily raamatuklubi". Sattusin sünnipäeval Rahva Raamatu poodi ja see raamat jäi kohe kuidagi riiulis silma. Ketlin Priilinn on üks mu lemmikuimaid Eesti autoreid ka ja seega tuli see raamat minuga koju kaasa.  Emily on 29-aastane raamatukoguhoidja, kes asutab raamatuklubi, kuhu satuvad 54-aastane Kerstin ja 33-aastane Milla. Naised on üsna erinevad, kuid peagi saavad neist head sõbrannad. Kui aga Milla ühtäkki kaob ja politseiuuringud ei paista mingeid tulemusi andvat, otsustavad Emily ja Kerstin ise asja uurima hakata. Samal peab Emily tulema toime üheksa-aastase tütre kasvatamise ja pühapäevaisast eksabikaasaga ning ostustama, kas ta on lõpuks ometi valmis ka üheks romantiliseks suhteks.  Alguses, kui raamatut nägin, siis arvasin, et tegu on hoopis naistekaga, kuid asi kiskus rohkem põnevuse/krimka poole. Raamatut lugedes arvasin, et kindlasti on tegu mõrvaga, väike spoiler, kuid seda siiski ei olnud. Mi...

 Esimene raamat, mis ma 2022 aastal lugesin, oli "Teine naine" autorilt Clare McGowan. See raamat ootas juba tegelikult tükk aega mu riiulis, kuid lõpuks otsustasin selle kätte võtta.  Suzi sai hakkama väga halva teoga. Rasedana ja koos armukadeda abikaasa Nickiga elab nüüd Suzi muust maailmast ära lõigatud paigas ja maksab oma teo eest ränka hinda. Kui ainsasse nende läheduses paiknevasse majja kolib Nora, on Suzil hea meel, sest tal tärkab lootus, et ehk võiks Norast saada sõbranna. Suzil on kiusatus kõik Norale ära rääkida, kuid peagi hakkab naisele tundma, et Nora teab rohkem, kui too välja näitab. Kuid kas on võimalik, et võhivõõras naine teab, millega Suzi hakkama sai?  Kusagil kaugel eemal elab Elle oma ideaalses kodus. Naise eesmärgiks on jätta mulje, et kõik on kõige parimas korras. Aga kui abikaasa naist petab, paljastub lapsepõlvest pärit saladus, mida Elle on üritanud varjata. Naine teeb kõik selleks, et meest enda juures hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude ...

 Hei! Mina olen Heleene-Eliisabet, paljud teavad mind instagramis @heleenethebookaholic nime all. Kire raamatute ja lugemise vastu avastasin endas juba lapsena. Täpselt ei mäleta, kui vana ma olin, aga äkki 5-7 aastane? Alustasin kunagi blogimist ka, aga see jäi kuidagi soiku, siis unustasin üldse blogi ära, aga siin me jälle oleme.  Lugemine on olnud minu jaoks nagu põgenemine teise maailma. Kõik need fantaasiamaailmad, kuhu ma saan ennast paariks minutiks või tunniks ära kaotada... Kuna põhikoolis mul väga sõpru ega sõbrannasid ei olnud, siis võtsin iga päev kooli mõne raamatu kaasa, istusin mõnes vaiksemas nurgas ja lugesin (tegelikult suutsin ka lärmakatel vahetundidel lugeda). Lapsena lugesin palju Astrid Lindgreni raamatuid, kuid 7. aastaselt avastasin enda jaoks Harry Potteri ja sealt sai mu Harry Potteri hullus alguse.  Täpselt 15.oktoober, aastal 2018, tegin enda bookstagrami konto ja see on siiani parim otsus mu elus olnud. Jälgisin juba enne Eesti bookstagramme...